Kui ma selle postituse tootmist alustasin siis istusin ja ootasin pesumasina aeglase tiirlemise lõppu ja mida muud mul ikka teha oleks olnud kui teid kurssi viia oma lähiaja tegevustega...
Kõige olulisem sündmus vist hetkeoludest on see, et ma sain käia ja näha Metsatöllu. Siin samas kaugel kodumaast aga nii kodune tunne oli. Siis ma mõistsin, et tegelikult ma ju igatsen ikka ka natukene koju. Igastahes, 20ndal lõunapaiku siirdusime Maribori, tegemist on suuruselt teise linnakesega Sloveenias. Vaatasime ja tutvusime ennem linnaga kui läksime head kontserdielamust saama. Kõigepealt esines bänd Avven, kohalik rokkbänd. Bänd mille liikmete hulka kuulus ja blond neiu viiuliga, kuid kes otsustas sealt pundist lahkuda. Kahju. Igastahes edasiselt saime nautida oma parimaid, pärast keda esines Korpiklaani.

Ja väljas on täiesti kohutav ilm. Siia tulles seadsin endale maru suured ootused selle kohta, et koguaeg paistab päike ja no talveriietest pole üldse mõtet rääkida. Vähe sellest, et koguaeg on ilm pidevas muutuses siis viimase kahe päevaga on see täiesti ära keeranud. Ühel õhtul kui hakkasime koju orienteeruma Poola kultuuri ja toitu tutvustavalt õhtult siis välja minnes nägime vaid suurt valget ollust enda ümber. 5min õues seismist ja olid ilma lumepalle tegematagi lumememm valmis. Ehk siis taksod kõik hõivatud ja midagi ilusat peale lume ei paistnud. Meid oli viis ja võite ise arvata kui raske oli nii taksot saada. Mina kui kangekaelne eestlane olin nõus jala minema, sest mõtlesin nagunii otse ühiselamusse suunduda aga Davide, hea südamega itaallane, ei lasknud mul seda üksi teha. Hvala lepa! Lumi kuni põlvini, mis oli natuke naljakas, sest ma olen ju lõunas mitte Eestis. Igastahes praegugi imetlen, kuidas lumesahad kolmekesi (nagu tuleks präänikute maalt) sõidavad mööda kiirteed vilkurite saatel. Ehk siis mul on juba teised jõulud, kel huvi siis ma võin oma pangakonto anda. Jõulukinkideks pole kunagi hilja.
Sain oma LA ka korda. Päris hirmus on kohe kuulda, kuidas kõik peavad võtma aineid nii 20-ne EAP ringis, kui mul on vajalik saada vaid 7. Ehk siis kaks ainet ja tehtud. 

Või siiski- Rammsteini piletid sain ka ostetud, nüüd ootan vaid aprilli lõppu ja Spring break'i.
Ja mis veel huvitav- ühel heal päeval läksime taaskord poodlema ja nagu seegi kord vaatasid meid inimesed bussis imelikult, kui eesti keeles kõnelesime. Igastahes hakkasime maha minema ja siis astus ligi üks üpris vana härrasmees ja küsis, et mis keeles me räägime. Oli teine üsna üllatunud, et oleme eestist (ja meie olime üllatunud, et tema nii hästi inglise keelt valdas). Ja siis hakkas kohe igasuguseid sõnu küsima, et kuidas üks või teie meie keeles on. Rahvusvahelisteks lemmikuteks on aga kujunenud näiteks jäääär, mida püüdlikult nii tšehhid, itaallased kui ka prantslased püüavad pidevalt järele öelda "jaaaar". Väga tubli neist igastahes.
Täna on tegelikult justkui pidupäev- sain nimelt oma elamisloa kätte. Enam onupolitseid ma ei karda.
Aga homme siis esimest korda korraliku koolilapsena "päris"loengusse koos oma suure uhke paksu raamatuga (juba praegu on natuke hirmus).